Mida teha Tallinna idaosas?

Tallinn on seiklusi täis! Kui liikuda linnasüdamest ida poole, siis jääb teele palju põnevaid paiku, mis räägivad ajaloost, pakuvad avastamis- ja mängurõõmu.

 

Kadrioru Loss ja KUMU

Esimese hooga peaks peatuma Kadriorus, kus lisaks kaunile ja avarale aiale on ka palju eriilmelisi muuseume.
Kõik meist teavad ilmselt KUMU ja Kadrioru kunstimuuseumit. Esimeses saab näha Eesti Kunsti paremikku alates baltisaksa aadlikest. Nende kõrval on oma teoseid näidanud aga ka näiteks räppar Tommy Cash.
Teises muuseumis näeb kauneid välismaiseid teoseid, mida aastate jooksul on õnnestunud kogudesse saada. Kõige arvukam on selles muuseumis Madalmaade kunstikogu, ning seal hulgas on ka tõeliste suurmeistrite šedöövreid. Näiteks saab Kadrioru Kunstimuuseumis imetleda maale Jacob Gerritsz Cuypilt ja Pieter Brueghel nooremalt. Ka nägus loss ise on vaatamisväärsus, tegemist on ikkagi Põhjamaade barokkarhitektuuri ühe kauneima näitega.

 

Teised muuseumid

See pole aga veel kaugeltki mitte kõik. Kadrioru Lossi läheduses asub Eduard Vilde muuseum, kus saab tutvust teha kirjaniku elu ja loominguga. Mõned aastad tagasi valiti seal müüdavad Eduard Vilde vuntsid ka Eesti parimaks muuseumimeeneks. Kes tunneb, et just sellised vuntsid on majapidamisest puudu, astugu aga läbi.

Lastele on Kadriorus oma muuseum -Mia Milla Manda, kus saab pähe proovida vanamoodsaid mütse, toas pisikesel rajal suusatada ning mängida vanaaegset vürtspoodnikku ehtsa kassaaparaadi taga.

Läheduses on veel Johannes Mikkeli muuseum. Vanakraamikaupmees Johannes Mikkel ise uskus tõsimeeli, et tema kogusse kuuluvad ainult kunstimaailma suurkujude teosed. Rubensi ja Michelangelo töid kunstimuuseumi teadlased tema kollektsioonist paraku siiski ei leidnud. Kunstikogu on aga ikkagi vaatamist väärt.

Peeter I lasi omal ajal ehitada Kadrioru lossi abikaasa Katariina auks. Paraku ei näinud kumbki neist lossi valmis kujul ning Tallinnas käies peatusid nad väikeses valges majakeses. See hoone asub 1930-aastatel ehitatud Eesti Presidendi Kantselei hoone vastas ning seal tegutseb täna Peetri ja Katariina muuseum.

 

Lauluväljak

Tõenäoliselt on iga eestlane lauluväljakule jõudnud. Kui veel ei ole, siis tasub kindlasti minna. Tegemist on ikkagi püha paigaga, kus kuri võõrvõim laulujõul kukutati. Kui laulupidu just käimas ei ole, võib väljakul niisama patseerida ja laulvat revolutsiooni meenutada.
Kel tahtmist, saab istuda Gustav Ernesaksa põlvele ja teha seal üks tore selfie.


Pirita

Piritast rääkides ei saa mööda vaadata Pirita kloostrist. Esialgne klooster jõudis keskajal tegutseda 175 aastat, siis tuli aga Liivi sõda ja kloostrist jäid järgi vaid varemed. Pärast sõda sai Eesti protestantliku Rootsi osaks ja katoliiklik klooster pidi ootama mitu sajandit, kuni jälle uuesti samas paigas tegutsema hakkas.
Imetleda saab kuulsa vana kloostri varemeid. Kel huvi, võib peatuda tänapäevases kloostris. Birgitiini nunnad naasesid Piritale 1994. aastal ja äraelamiseks pakuvad nad majutusteenust. Kloostris võib korraldada ka põnevaid seminare.

Pirital asub ka Eesti Ajaloomuuseum, mis toimetab omaaegses Anatoli Orlov-Davõdovi suvelossis. 19. sajandi esimesel poolel oli Tallinn tuntud supellinn. Tsaar Nikolai I piiras nimelt oma alamate reisimisvõimalusi välismaale ja sestap pidid Peterburi tähtsad tegelased suvitama tulema Tallinna. Sellest ajast ongi pärit Orlovite suguseltsi Maarjamäe loss. Eesti Ajaloo muuseumi näitusel selles lossis saab tutvuda Eesti Vabariigi ajalooga.

Pirita on tuntud ka oma liivaranna poolest, kus suvel saab ujuda ja päevitada. Lisaks on seal võimalik õppida purjetamist ning oskajad saavad purjekaid rentida.


Teletorn ja Botaanikaaed

Tuntud vaatamisväärsused sealkandis on veel Teletorn ja Botaanikaaed.

Teletornis paarisaja meetri kõrgusel saab vaadata kaugusesse ja imetleda tornist paistvat vaadet. Kes tahab linna näha ühes väikese närvikõdiga, võib kõndida torni vaateplatvormi serval ning jalgu kõlgutades torni äärel istuda. Loomulikult kinnitatakse seiklejad selleks puhuks turvarakmetega.

Kes tahab aga veidi rahulikumat meelelahutust, võib vaadata Teletornis erinevaid teadusteemalisi näituseid.


Sealsamas lähedal on ka Botaanikaaed, kus võib tutvust teha maailma eri paikade taimedega. Kogu park on 28 hektarit suur ning tegemist on mõnusa paigaga, kus jalutada, puhata ja suvel pikniku pidada.

Eriti soojalembesed taimed on peidus Botaanikaaia palmimajas. Hoone keskel on kollektsiooni uhkus -suur datlipalm, mis pandi kasvama juba pea 100 aastat tagasi.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga